Kunstiteose analüüs

Adolf Hitler ,,Der Hof der Alten Residenz in München'' 

Adolf Hitler maalis valitud teose 1914. aastal. Nii see kui ka mõned teised Hitleri maalid asuvad hetkel USA-s Washington DC-s Sõjaajaloo keskuses. Maale hoitakse varjul keldris, kus muuseumi külastajad neid ei näe, sest USA kallutatud (ajaloo) haridusega inimeste jaoks on need liiga vastuolulised - naeruväärne. Kuid, ajalugu kirjutavad alati võitjad, nagu öeldakse.

Hitler on kujutanud Müncheni kesklinnas asuvat Alter Hofi kohtuhoonet, mis on ehitatud hilisgooti stiilis. Hitler ise ei kuulunud ühegi konkreetse kunstivoolu alla, ta võttis eeskuju 19. sajandi kunstnikest. Ise nimetas ta seda paljude erinevate voolude sünteesiks, kuid peamiselt Kreeka-Rooma klassitsism, Itaalia renesannss ja neoklassitsism.

Teosel olev hoone loob koheselt võimsa ja suursuguse tunde, kuid vasakul olevad puud ja vulisev purskkaev rahustavad seda veidi. Valisin selle teose, sest tunnen huvi sõjaajaloo vastu ja selle teose autor on üks olulisemaid ja suursugusemaid mehi sõjaajaloos.

Töötades peamiselt akvarellidega, väljendas Hitler oma armastust maalimise ja arhitektuuri vastu. Maal näitab autori stiili ja akvarellimeisterlikkust, hoonel on range piiritletus, kuid vasakul näeme maja karmide joontekõrval kahte nö pehmet puud. Mitmetes Hitleri akvarellmaalides on teadlane Charles Snyder märkinud "üksikasjalik tähelepanu tuleks suunata taimestikuga ümbritsevatele tagasihoidlikele struktuuridele [kuid] arhitektuur on esmatähtis ... Märgata tuleb puid ja  eriti selle lehti. Lehed on paksendatud ja värviga täidetud kasutades vähe täpsust, tulemus ei ole tingimata reaalne. Vasakul pool on maalitud kahe puu vahel väike purskkaev.

Hoone puhul on värvidest kasutatud lisaks peamistele hallidele - sinakashallidele toonidele ka soojasid oranže toone, mis justkui viitaks, et majale paistab päikeseloojang. Seda sama võib märgata ka puulehtedel. Majal on tugevad ja kontrastsed jooned, õrnalt ka ääriskontuurid. Puul seevastu selliseid jooni ei leidu. Vormilt on mahuline maja nagu geomeetriline maja ikka, puud maalitud justkui roheka laiguna. Tekstuur tundub olevat suhteliselt matt.

Töötades peamiselt akvarellidega, väljendas Hitler oma armastust maalimise ja arhitektuuri vastu. Maal näitab autori stiili ja akvarellimeisterlikkust, hoonel on range piiritletus, kuid vasakul näeme maja karmide joontekõrval kahte nö pehmet puud. Mitmetes Hitleri akvarellmaalides on teadlane Charles Snyder märkinud "üksikasjalik tähelepanu tuleks suunata taimestikuga ümbritsevatele tagasihoidlikele struktuuridele [kuid] arhitektuur on esmatähtis ... Märgata tuleb puid ja  eriti selle lehti. Lehed on paksendatud ja värviga täidetud kasutades vähe täpsust, tulemus ei ole tingimata reaalne. Vasakul pool on maalitud kahe puu vahel väike purskkaev.

Teose maalimise ajal, 1914, oli Adolf Hitler 25-aastasena just läinud Esimesse Maailmasõtta. Ta kandis oma maale endaga rindel kaasas. Kui oli sõjategevusest vaba aega kasutas ta selle oma lõbuks maalimiseks, peamiselt hooneid - talumajasid jms. Need olid tema ühed viimastest maalidest, enne kui ta alustas poliitikukärjaari.

https://en.wikipedia.org/wiki/Alter_Hof
https://en.wikipedia.org/wiki/Paintings_by_Adolf_Hitler

Saarineni maja

Saarineni maja asub aadressil Pärnu maantee 10, Tallinn. Maja projekteeris soome arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen.

Maja on võimas, ehitatud juugendstiilile omasest raudbetoonist. Esifassaadil leidub kõverjooni, ülemine osa ja maja nurgad on ümarate vormidega. Majal on kahes erinevas stiilis aknad (mis on rohkem kui üks).

  

Mullivesi

   22. novembril käisin galeriis HAUS, asub vanalinnas. Seal oli üleval lausa kaks näitust, esimene neist välja pandud Eesti Maalikunstnike Liidu poolt, pealkirjaga ''Valge vesi''. Teine näitus oli Ivika Luisu ''Avar''. Otsustasin retsensiooni kirjutada esimesest neist, kuid külastasin mõlemat....  Kokku olid välja pandud 48 kunstniku tööd (juhul kui nimed huvitavad leiab need siit). Iga kunstnik oli välja pannud täpselt ühe teose.

Huvitav miks on näitusel selline nimi? Uurimise käigus selgus, et see tuleb fenomenist, et vesi, muidu vedel läbipaistev aine, muutub loksudes vahutavaks ja VALGEKS.  Kunstnike jaoks on see huvitav teema mida käsitleda, vett on juba aastatuhandeid ülistatud ja peetud ka elu allikaks. Seega on igati akuutne teema.

Mida kujutab endast näituse väljapanija, Eesti Maalikunstnikute Liit? Eml loodi aastal 1992, kuulub Eesti Kunstnike liidu alla. Pole loodud tulu tootmiseks, vaid kultuuri edendamiseks (õilis põhjus!). Eml annab (ka) välja Konrad Mäe medalit.
                                    
  Kunstigalerii HAUS on äärmiselt hubane - tugitoolide, kamina ja mõnusa Jazz muusikaga.Pildil vaatavad Sten ja Karl tõtt.

                           
                                                                             Minu lemmik - Ivika Luisk  ''Fontään''

Sain teada autorist nii palju, et enamasti maalib ta inimest ja loodust ning nende kahe kooskõla. Ta võis teha maali konkreetse näituse jaoks, eriti veel kui pealkiri on ''Fontään'', mis ei ole looduse ja inimese kooskõlaga seotud. Minu meelest on kujutatud mullivett. Automaatselt meenus mulle seik : suvel käisin ehitusel tööl ja mu ülesandeks oli maha lõhkuda silikaadist ehitatud kuur. Ma ei võtnud aga juua üldse kaasa. Juuli keskel, päike lõõmas kõrgel taevas, ka raske lõhkumistöö mängis rolli (olgugi et Ломать не строить nagu venelased ütlevad). Pärastlõunaks oli mul tüdimus ning košmaarne janu. Kuid koju jõdmiseks läks veel igavikuna mõjunud tund. Lõpuks jõudsin koju ja võtsin külmkapist Vytautase ja valasin omale suure klaasi seda pealtnäha lihtsat jooki. Rahulolu. 

Tagasi maali juurde - fookus asubki nendel samadel mullidel vees, ja vasakul on näha ka valget vett ehk vahtu. Loob kuidagi sügava, ürgse tunde, ma ei oska seda kuidagi paremini selgitada. Teose pealkiri on ''Fontään'' mis teeb ringi liigutades nö valget vett (purskkaevudes sageli vesi vahutab). Maalitud on akrüülvärvidega ja kasutatud vaid sininst, musta ja valget, külmad toonid. Mullid on tehtud ruumiliselt, jääb mulje nagu oleksidki seal.